Aga mina ei lasknud sellest meelt norgu ja mu teine pere oli absoluutselt suppper ! Selle kolme nädalaga mis ma Ankaras olin suutsin ma teha kõike. Ja see tundus tõesti väga pikk aeg seal. Ainuke asi millest ma puudust tundsin oli meri. 45 kraadiga tänavatel jalutada ei ole just kerge.
Ankaras ma tundsin ennast tõesti nagu liikuv monument. Aga inimesed on kõik väga sõbralikud ja abivalmis siin.
Peale kolme nädalat Ankaras oli meil nelja päevane orinetatsioon koos nendega kes olid eelmine aasta vahetusõpilased. Ja meid oli kokku umbes 15. Ja see oli tõesti nagu paradiis..meri..rand..basseinid ja päike. Tutvusime reeglitega ja mida teha kui probleemid jne .
Käisime ka ephesuses,,ma usun,m et tea teate seda,,vana-kreeka teater ja kõik.
Ja peale meie ekskursiooni kohtusin oma päris vahetusperega. Minu elukoht on tegelikult Izmiris. Kõige läänepoolsem linn Türgis. Mul on siin ema, väike vend(11) ja õde(16).
Praeguseks siis ma arvan, et piisab :)
No comments:
Post a Comment